MO TE KAWENGA MEERA.
EO WAI ranei c pai ana kt te main Meera r fcae noa ki te mutunga : o nga tnarama eono c takuto ake nei, c tiinutatia ana i te ina'ahi o nga ra o Han ae re 1864? Ko te main tenei, ara, ko te kawe atu i nga petke pukapuka o nga Meera ki nga kainga kaa oti te whakarite ki raro ihonei, mete whakalioki niai ki Ne|)ia nei ano etahi. Na, ko enei Meera c haore atu, c hoki mai, ki Nepia i roto i te Wiki Kotahi, hono tonu. Ara; — 1. Haere atu i Nepia. ki Pora:ngaha.tt tetahi: — me waiho, me tango nga pukapuka ki Waipureku, ki Hawheraka, ki Poukawa, ki Waipaoa, ki te 1 Waipukurau, ki Epavaima, ki Poraugahau. 2. Xi PoxTREEEfiE tetahi : — ko tenei Meera me mau atu i Waipureku, a me wbakanoki mai ki Waipureku ano. 3. No Waipuktteatt tenei, liaereatu ki te Ritataniwha, ki te whare mahi hipi o Takma (Air. Duncan), a tae rawa atu ki Taumataptt, ki te whare o Karaiana (Mr. Carlyon), a hoki mai ano ra te whare o Takana ki Waipaoa. Eia inohio hoki— ki te whakiritea kia waiho etahi pukapuka o tenei Meera ki te whare. mahi hipi o Karanati (Mr. Grant) i Makaretu; ki te whare roabi'hipi | hoki o Kapene Ramapata (Capt. Lambert) i Tukipo — penei, me kawe atu auo. 4. Xi te Puketapit, ki Maeaekakaho, ki, Keekbtj tetahi j— a hoki rawa mai ma te Puketapu ano ki Nepia. 5. No te Pttketaptt haere atu ki Waipuna tetahi, a hoki mai ki te Puketapu ano. 6. No te AtXTE ki Patangata tetahi, a hoki mai ki te Aute auo. 7. No Nepia ki te Waiboa tetahi, a hoki mai ki Nepia ano. Ko nga petke paku ka waiho, ka tango, ki tona wahi, ki tona vsahi, i run»a tonu i te huanui. Ka, tenei ano hoki eralii Meera c haere atu, c [ hoki mai, i roto i n«a Wiki Eetja ; ara — 8. No POEAXGAHATT ki RaNGIWHAKAOMA, a hoki rawa mai ki Porangahau. 9. No te Waiboa ki Txtbanga, a hoki rawa mai ano ki te Wairoa. L Na ka tukua enei nga rangi katoa c haere ake nei, a tae noa ki te hatahei te 5 o nga ra o Tihema 1863, ki te 4 o nga haora ote ahialii, hei j takiwa tuhinga whakaae max ki an, ki Nepia nei. Kia marama te tuhi mai, kia rite rawa ta tena tangata tana tuhi, ta tena tangata tana tuhi ki tana Meera c pai ai ia ; kia am hangai marire kia mohiotia ai c au ; me hiri rawa nga pukapuka, kei tirohia whanakotia. Me tuhi a reta, reo maori tonu ano, nga utu c paingia ana c ia tangata mo ia Meera mo aua marama c ono. Kaua nga utu c tuhia ki te wika, engari me reta ano. Me penei te tuhi ki waho o nga pukapuka, ara j — '' R&Pulcapuka whakaae Meera tenei ; " he mea ia kia ata mohiotia. Na ekore te Kawanafcanga c mea, tera o tino tangohia. c whakamanagia te pukapuka whakaae-e iti rawa tona utu j engari ka ata whakaarotva hoki te ahua o te tangata, kia pono ai te main. j Kia matauria hoki ; ki te whakaritea ako atu lie kainga waihotanga pukapuku i runga tonu i te huanui c haere ai tetahi iVteera, ko tena hoki kei roto i te utu kotalii kua whakaritea mo taua kawenga Meera. Heoi. Na te tino Ilangatira o nga JHeera; . NaPITA. PAAKA. Nepia, Whare Meera, Noema 16, 1863.
Permanent link to this item
https://paperspast.natlib.govt.nz/newspapers/HBH18631118.2.3
Bibliographic details
Hawke's Bay Herald, Volume 7, Issue 438, 18 November 1863, Page 2
Word Count
589MO TE KAWENGA MEERA. Hawke's Bay Herald, Volume 7, Issue 438, 18 November 1863, Page 2
Using This Item
No known copyright (New Zealand)
To the best of the National Library of New Zealand’s knowledge, under New Zealand law, there is no copyright in this item in New Zealand.
You can copy this item, share it, and post it on a blog or website. It can be modified, remixed and built upon. It can be used commercially. If reproducing this item, it is helpful to include the source.
For further information please refer to the Copyright guide.