8,753,550 putu rakau e rite ana hei kani ki te mira, kei runga i te Whenua Maori, ka hokona i runga i te tena (tender) e tuwhera ana ki te katoa.
HE whakaaturanga tenei, i runga i nga ritenga o te ' Ture Whenua Maori, 1909, ka ahei te tuku-a-tuhi-tuhi mai i etahi tena (tender) kite tari o te Poari Whenua ; Maori o te Takiwa o Tokerau, Akarana, Niu Tireni, a tae noa kite 12 o nga haora i te awatea- o te Wenerei, te 12 < o Hurae, 1911, mo te hoko, kia rua nga rota, i nga rakau e rite ana mo te kani kite mira (he mea kimi te meiha o > nga rakau) e whakaaturia nei i roto i te Kupu Apiti ki tenei, ko aua rakau kei runga i nga whenua Maori e man ake nei e tn ana. !
KUPU APITI. Paremata-Mokau Poraka. —Kaute o Peiwhairangi.— Takiwa Puri o Russell me Hukerenui. Rota Nama 1. Nga rakau kei te taha rato o te pae maunga o ParemataMokau Poraka. E 2,004, nga rakau kauri, e whakaarohia ana tera e eke kite 5,230,400 nga putu superficial. E 538 nga rakau rimu, e whakaarohia ana tera e eke ki te 837,200 nga putu superficial. 1,356 nga rakau totara, e whakaarohia ana tera e eke ki te 805,100 nga putu superficial. E 25 nga rakau kahikatea, e whakaarohia ana tera e eka kite 55,300 nga putu superficial. E 22 nga rakau, matai, e whakaarohia ana tera e eke ki te 11,000 nga putu superficial. Rota Nama 2. Nga rakau o te. taha rawhiti o te pae maunga o ParemataMokau Poraka. E 747 nga rakau kauri, e whakaarohia ana tera e eke ki te 1,549,300 putu superficial. 132 nga rakau rimu, e whakarohia ana tera e eke kite 132,000 nga putu superficial. E 244 nga rakau totara, e whakaarohia ana tera e eka kite 122,000 nga putu superficial. E 4 nga rakau kahikatea, e whakaarohia ana tera e eka kite 9,000 nga putu superficial. E 4 nga rakau matai, e whakaarohia- ana tera e eke ki te 2,250 nga putu superficial.
Te utu e Whakaaria ana, <fec. Hui katoa te utu e whakaaria nei mo nga rakau o runga i Rota 1 (te taha rato o Paremata-Mokau Poraka), e .£6,062 17s. : a te utu mo nga rakau o runga i Rota 2 (te
taha rawhiti o Paremata-Mokau Poraka), £1,677 3s. 6d. he mea whika i runga i nga utu e man ake nei : —
Ko te wa e hoatu hei tuanga hei haringa atu i nga rakau. e toru (3) tau : Ko nga rakau kua tuaina engari kaore ano i haria atu i te paunga o aua toru tau i te kore waipuke hei hari atu, i runga ranei i tetahi atu take tika, ka ahei te hari atu i roto i nga marama e ono o rauri tonu atu i aua tau e toru ; engari me riro atu te whakaae a te Poari Whenua Maori o te Takiwa o Tokerau, ara me marama te Poari e hara i te tangata nana i hoko nga rakau te he te mangere ranei i roa ai aua rakau te harihari atu e ia. Ko nga tikanga e hokona ai nga rakau, nga moni hei tuku atu i roto i nga tena, me nga wa e utua ai nga rakau me etahi atu mea me titiro i roto i te New Zealand Gazette o te 1 o Hune, o te 8 o Hune, mete 15 o Hune, 1911.
WALTER DINNIE
(WAATA TIN I),
Perehitini o te Poari Whenua Maori o te Takiwa o Tokerau.
Mo te 100 Putu. Kahikatea ... 0 6 Kauri ... 2 0 Rimu ... 0 6 Matai ... 1 0 Totara ...16
Permanent link to this item
https://paperspast.natlib.govt.nz/periodicals/KNT19110608.2.8
Bibliographic details
Ko te Kahiti o Niu Tireni, Issue 24, 8 June 1911, Page 374
Word Count
6158,753,550 putu rakau e rite ana hei kani ki te mira, kei runga i te Whenua Maori, ka hokona i runga i te tena (tender) e tuwhera ana ki te katoa. Ko te Kahiti o Niu Tireni, Issue 24, 8 June 1911, Page 374
Using This Item
Tūnga manatārua: Kua pau te manatārua (i Aotearoa). Ka pā ko ētahi atu tikanga.
Te whakamahi anō: E whakaae ana Te Puna Matauranga o Aotearoa The National Library of New Zealand he mauri tō ēnei momo taonga, he wairua ora tōna e honoa ai te taonga kikokiko ki te iwi nāna taua taonga i tārei i te tuatahi. He kaipupuri noa mātou i ēnei taonga, ā, ko te inoia kia tika tō pupuri me tō kawe i te taonga nei, kia hāngai katoa hoki tō whakamahinga anō i ngā matū o roto ki ngā mātāpono e kīa nei Principles for the Care and Preservation of Māori Materials – Te Mauri o te Mātauranga : Purihia, Tiakina! (i whakahoutia i te tau 2018) – e wātea mai ana i te pae tukutuku o Te Puna Mātauranga o Aotearoa National Library of New Zealand.
Out of Copyright (New Zealand). Other considerations apply.
The National Library of New Zealand Te Puna Mātauranga o Aotearoa acknowledges that taonga (treasures) such as this have mauri, a living spirit, that connects a physical object to the kinship group involved in its creation. As kaipupuri (holders) of this taonga, we ask that you treat it with respect and ensure that any reuse of the material is in line with the Library’s Principles for the Care and Preservation of Māori Materials – Te Mauri o te Mātauranga : Purihia, Tiakina! (revised 2018) – available on the National Library of New Zealand’s website.