Daily Telegraph

I te marama o Pepuere 1871, i te wā e 2,179 noa iho te taupori o Ahuriri, i puta tuatahi noa mai ko te Daily Telegraph. I runga i tōna tū tōrangapū, atawhai hoki – kia ōrite ngā motika, kia whai wāhi hoki te katoa – i whakaritea kia whawhai i te mana o ngā rōpū pupuri whenua tino kaha nei, ā, i tohe hoki i te tīmatatanga mō te whakawehenga o ngā paraka whenua i Te Matau-a-Māui. I tētahi wā, nā te whiu noa o tana pene atamai, pūkanekane nei i rīria te kaiwhakahaere matua, te ētita tuatahi hoki, a Richard Halkett Lord, he kairīpoata nō Rānana (London), e tētahi kaipānui, ka wepua rawatia. Heoi anō, nō te paunga o te 12 marama kua raru ā-pūtea, ka pekerapu te kamupene.

Nō muri mai ka riro te mana o te niupepa i tētahi tokowhā o ngā kaipupuri hea matua: Ko Edward W Knowles (kaihoko), rātou ko George E Lee (rōia), ko Alexander Kennedy ko Thomas K Newton. Kāore rātou i ahu mai i te ao kairīpoata, engari i noho mai a Robert Price tae noa ki te tau 1893, nōna te tūranga te ētita i muri i a Richard Lord.

He rerekē katoa te kōrero a te Daily Telegraph ki ngā tirohanga whānui ‘mana o te wā’ e whakapuakina ana e tōna hoariri kua roa e tū ana, e te Hawke’s Bay Herald, i nekehia tērā mai i te whakaputa niupepa ia rua wiki ki te whakaputa niupepa ia rā i 1871 hei urupare ki te putanga mai o te pepa hou.

I te tīmatanga e whā ngā (48hm x 34hm) whārangi, e rima ngā tīwae o te Daily Telegraph. I te nuinga o te wā i whakakīa e ono o ngā tīwae 20 ki ngā rongo kōrero, ko te 14 i tua atu i ērā i whakakīa ki ngā pānui hokohoko. Ko te utu o te pānui hokohoko ko te 3s ia īnihi, ā ka hokona ngā pepa mō te 2d. I mahia ā-ringatia te whakarite pū rārangi, ā i tāngia te pepa ki te perehi ā-ringa rau-kotahi.

I te tau 1879, he tata ki te 1,500 ngā kape ia rā te tohanga o ia pepa, te Daily Telegraph me te Hawke’s Bay Herald, engari mai i te tau 1880 i tīmata te piki haere o ngā kaipānui o te pepa o te ahiahi i tōna hoariri o te ata.

I turakina katoatia te tari o te Daily Telegraph i te Tiriti o Tennyson, Ahuriri e tētahi ahi nui i te 18 o Tīhema 1886. Mō tētahi wā, tae noa ki te hanganga o te whare hou, i whakaputaina he rau rongo kōrero iti ia ahiahi i tētahi tari tā paetata.

Hei te tau 1891, i te hekenga o ōna hoa pakihi, ka riro i a Edward Knowles te mana whakahaere, ā, i 1908 i te wā ka heke ia, i hokona te kamupene niupepa ki tētahi rōpū niupepa nui i Tāmaki-makau-rau e whakahaeretia ana e Henry Brett, Thomson W Leys rātou ko William J Geddis. Ka riro i a Geddis, he mema o te Kaunihera Ture, te tūranga o te kaiwhakahaere matua, nā konā i tīmata he hononga roa i waenga i tōna whānau me te niupepa. Nā tana tama a Trevor M Geddis, ia i whai ake hei kaiwhakahaere matua i te tau 1921, ā, nō te tau 1929 ka riro i a ia te tūranga o te ētita, i noho tonu a ia ki taua tūranga tae noa ki te tau 1951.

Tae atu ki te tau 1982, ka noho tonu te Daily Telegraph i ngā ringa a ngā uri o ngā whānau e toru nā rātou te niupepa i hoko i 1908, engari i taua tau i hanumi atu ki te Hawke’s Bay Herald-Tribune. E rua tau ki muri i uru atu te kamupene hou ki te New Zealand News, he āpitihanga tērā o Brierley Investments. I 1988, i hokona e te New Zealand News āna hea o Te Matau-a-Māui ki Wilson & Horton, nō muri mai i 1996 ka hokona tērā e APN NZ. Ahakoa kua whakakotahitia ngā kamupene e rua o ngā niupepa e rua o Te Mata-a-Māui i te tau 1982, nō te tau 1999 rawa i hanumi te Daily Telegraph me te Hawke’s Bay Herald-Tribune kia puta ko te Hawke’s Bay Today.